Kohe alguses tuleb tõtt tunnistada, kui lund ikka pole, siis pole ka jõulutunnet. Kas kalli lugeja jaoks on pildil jõulutunne?
Pea-aegu kui poleks lühikesi pükse ja tsärki. Tegime vanade Eestlaste kohaselt üksteisele loosipakid ja käisime buffees söömas.
Nii lihtne oligi. Kogu jõul. Järgmine päev oli igatahes tähelepanuväärne. Nimelt on USAs traditsiooniks jõulu ajal korralikult sporti teha. Nii ka NBAs. Kogu järgmine päev möödus seega teleka taga. Orlando ja Boston ja Lakers ja Cavaliers. Sweet. Eriti magus oli veel see, et Cavs tõmbas Lakersile korraliku koti pähe. Rõõm rõõm rõõm. Õhtul käisime veel kinos Sherlok Holmsi vaatamas. Igati asjalik linateos. Soovitan.
Tänaseks oli logelemisest suuremat sorti siiber ette saanud, seega otsustasime minna põhjakaldale logelema. Mõeldud tehtud. Kaks sundi bussisõitu ja kohal olimegi. Tuleb kohe öelda, et Oahu põhjakallas on üheks parimaks sufrikohaks tunnistatud. Maailmas. Eks sai isegi mõtet hellitatud, et prooviks ära. Kohale jõudes ja laineid nähes, läks see isu kohe üle. Rand oli aga väga ilus. Peesitasime päev otsa, rüüpasime kookosmahla ja nokkisime üksteise seljast nahatükke. Peale nädalat aega oleme kõik hakanud nahka ajama. Oli ka aeg.
õhtusöögigks väike sushi
päris hää
laine vs tibud
bugiboordiga saab ka selliseid asju teha
No comments:
Post a Comment