Tere ja head uut aastat!

Kuna viimati sai eelmine aasta millestki räägitud, siis tuleb kaotatu tasa teha. Mis siis peale jõule juhtus? Järgmine päev läksime jälle tagasi saare põhjakaldale, kus lained ja tuul. Seekord panime rannaga veits mööda ja lõpetasime mingis pere- ja vanainimeste kuurordis. Ilmselgelt oli seal igav ja rand polnud samuti suurem asi hoolimata lahedast nimest, turtle bay, ei näinud seal ühtegi kilpkonna. Peesitasime mõned tunnid ja seadsime oma sammud Dole ananassikasvatuse poole, mis kunagi oli suurim maailmas ja andis üle poole kogu maailma ananassisaagist. Päris äge, mõtleb kallis lugeja kindlasti.

Selline näeb välja tilluke ananass.

Sellise rongiga viidi meid sõitma. Seda loomulikult pärast seda kui olime oma dollarid rongipileti vastu vahetanud. Sõit kestis pea pool tunnikest ja selle aja jooksul viidi meid kurssi ananassikasvatuse hingeeluga.

Selline põõsastik. Paned taime maha ja 20 kuu pärast on vili valmis.

Kõige vingem atraktsioon oli põõsastest tehtud labürint. Ma olen tahtnud sellises asjas ringi kolada, nüüd siis avanes võimalus. Nimelt aastal 2001 oli see ka maailma suurim. Et kallis külaline ei peaks niisama seal kondama, anti kaasa kaart, millele oli märgitud kuus tšekkpointi, mis tuli läbida ja igas sai väikse templi teha oma kaardile. Rekordaeg oli vist 13 minutit. Meil läks aega 40 mintsa, mis oli ka tingitud võibolla sellest, et mul oli kaasas kaks kaardilugejat. Igatahes oli põnev päev.

Järgmine päev sai jälle rannas vedeletud. Isegi täpselt enam ei mäleta, aga peale seda päeva tuli küll meeldejääv päev. Nimelt vananesin jälle aasta võrra. Juhuu! Lõunasöögi tegime all you can eat sushi kohas. Nimelt pakuvad nad seal sünnipäevalapsele tasuta lõunasöögi. Väga lahe koht. Kõikvõimalikud eirnevad sushid ja muu orientaaltoit. Väga maitses. Sain ka toreda kingituse oma kaaslastelt. Õnneks on kallite lugejate hulgas ka alaealisi, seega ei saa kingitusest pilti üles panna :)

Õhtustasime Cheesecake Factorys, mis pakub oma menüüs kõikvõimalikke maiusi.

Õieti polnud tahtmist midagi rohkemat teha, oli alul mu mõte, eks ole juba vanust ka. Õnneks tibud sellest ei hoolinud ja tassisid mu linna peale, juba tuttavasse MadDog-i. Lootsin õllega piirduda. Oh, mind optimisti. Kuigi tuleb tunnistada, et õllega ma lõpetasin, mis sest, et see pool tundi hiljem mu seedetraktist tuldud teed lahkus. Toksisime piljardit ja kõik oli tore, kuni kohalikud mängukaaslased mu sünnipäevast teada said ja tekiilat välja käristama kukkusid. Õhtu lõpetasime beerpongi lauas. Beerpong on siinmail väga populaarne joomismäng. Las Vegases on selles isegi turniirid. Pmst tuleb vastase õlletopsi pingpongi pall visata ja tabamuse korral peab vastane õlle ära jooma. Kaotaja joob ära lauale jäänud õlle. Siin ma sihin.

Peale seda saatuslikku, kuid huvitavat lauamängu otsustasin lahkuda, kuna iga maakera liigutus hakkas tunda andma. Koduteel kohtusime veel eestlastega, kellele sai lahkesti näpunäiteid jagatud. Järgmine päev möödus väga rahulikult tuumapohmelli põdedes ja enesele lubades, et see aasta rohkem ei joo. Etterutates võib öelda, et see lubadust sai ka kenasti täidetud.

Uue aasta võtsime Waikiki rannas vastu. Mere pealt olevalt laevalt lasti taevasse võimas ilutulestik. Siin ka mõned pildid.

Tibudel oli oma vein, minul Katsi toodud pindine Sass. Küll kodumaine kesvamärjuke maitses hää


Uue aasta kaks esimest päeva sai kodus passitud ja kõikvõimalikud filmid taasvaadatud. Näiteks tuli LOTRi triloogia. Kolmandaks päevaks orgunnisid Kersti ja Jaanis meile jetisõidu. Tuleb siinkohal tunnistada, et minul kui vanal motohundil oli see riistapuu veel proovimata. Nüüd siis tegin ära. Väga lahe oli. Kupatati kahekaupa jetile ja anti 45 mintsa aega. Väike rada oli vee peale maha märgitud ja minekut.



Peale kümmet ringi vahetasime Katuga kohad ja hakkas tibu kimama. Tuleb tunnistada, et kaasreisijana on hirm suurem. Eriti peale seda kui lainest põhjagaasiga välja tulla ja siis järsult vasakule pöörata. Ja voila! tulemus järgneval pildil.

Läks natuke aega, enne kui fann jätkus, aga jätkus. Need oli elu kiireimaid 45 mintsa.

Siinkohal tuleb tänada kaptenit, kes viitsis pilte klõpsida.
Tänaseks siis kõik!