Waikiki, Honolulu, Oahu, Hawaii, USA

Aloha,

pealkirjaks siis linnaosa, linn, saar, osariik, riik, kus ma hetkel viibin. Ja nii moodi veel kuu aega edasi. Vanast kodust saime kenasti välja kolitud, kuigi see tegevus on ikka hirmus piin. Kuue kuuga suudavad inimesed väga suure koguse träna kokku soetada. Kaks päeva sai kolitud. Kogu see kolimine võttis ära tunde, et kohe lähme Havaile. Mõned päevpildid ka kolmisiprotsessist.
Läti stiilinäide


Valga stiilinäide


Lasnamäe stiilinäide


Läti sugemetega eestlase stiilinäide


Viimane lihv väikeselt abiliselt ja minekut


Järgneva õhtu veetsime LAs ühes lennujaama hotellis. Täitsa armas kohake oli. Kolmise käigus ei visanud kokkuhoidlik eestlane ära alkoholi lõppusid. Need pakkisime kaasa ja lahendasime öö enne lendu ära. Hommikul sumisesime lennujaama ja saime kenasti lennukisse. Vahejuhtumiteta. Pärast viite tundi lendu maandusime keset vaikset ooekani. üle 11tuhande kilomeetri kaugusel kodust. Nagu sain teada siit. Viimane pilt LAXis ja esimene HNLis



Võtsime 40 taala eest takso ja sõit sai alata. Jõudsime kenasti oma ööbimiskoha juurde. Koht kus elame on imepisike. Oleme viiekesi ja kui voodid lahti tehha, siis jääb ainult väikene vaba rada toas liikumiseks. Mis teha, masu! Aga selle eest on meil vaade merele. Kahjuks pole tegu mere äärse majaga, seega näeme majade vahelt natuke merd. Nii natuke.

Vahepeal käis üks meist Eestis ja igaüks sai soovida mõned asjad kodumaalt. Siin siis tohutu emotsionaalse väärtusega pakike.

Kohustuslik pilt Sassiga.

Sass on kenasti külmas. Ootab aastavahetust. Las kohalikud pritsivad vahutava veiniga. Mu Sass vahutab ka.

Siis tõtlesime mere poole, väike jalutuskäik mererannal ja mööda promenaadi ja kohustuslik fotosessioon.



Siis korjati meid üles kohalike poolt, kes korraldavad üritust nimega Pub Crawl. Pmst tassitakse inimesi mööda pubisid ja joodetakse täsi. Sobib. Kuna pole varem sellisest üritusest kuulnudki, olime ntuke kahtlustavad, kuid väike guugel search andis positiivset tagasisidet ja ära me need piletid reedeseks ürituseks ostsimegi. See oli kolmapäeval. Neljapäev kulus rannas vedelemisele.

Selline rand.


Elus esimest korda sai ka shaved ice proovitud. Tegu pole raseeritud jääga, te perverdid. Lihvitakse õhukesed kihid jääd ja valatakse siirupiga üle. Jõhkralt hea minu arust. Kolm taala ports. Great success.

17. detsember!!!


Õhtul käisime poes. Asus poole tunni tee kauguselt meie majast. Selline kurnav jalutuskäik. Eriti kui ühes käes on 30 purki õlutit :) Kuna Havai on Jaapanist sama kaugel kui USAst, siis on siin väga palju japse. Paar toredamat poe nime ka.



Reedel otsustasin seltskonnast natuke irduda, kuna mõni käis närvidele ja päeva lõpuks ujutasid Juho ja Kersti mu kaasatoodud läpaka õllega üle, mis haiseb nüüd nagu õlletehas ja klaviatuuril töötavad valitud tähed. Näiteks tähed a ja z töötavad ja Backspacega saab p tähte teha. Not guud.
Mõtsin, et lähen mäkke. Mõeldud tehtud. Kuna teepeale jäi ka akvaarium, siis põikasin ka sinna sisse. Selline pisike ja armas.
Igast põnevid akvaariume koos korallide ja kirjude kaladega. Viimas korda vist sain kasutada oma ISIC kaartis. Sain kolm taala pileti hinnas alla. Siin siis pilte neist akvaariumi elukatest.






See viimane on angerjas muide. See mida sushi vahele pannakse. Sushi muideks on siin väga hea ja väga odav. Eks need kohad pea jaapani turistide kõrgete kvaliteedinõudmistega kaasa sammuma. Tulles tagasis mäe juurde, siis voila! Siin ta on.
Le 'ahi. Mäeni oli ca kolm kiltsa ja mäkke oli 2,2 kiltsa. Selline mõnus jalutuskäik. Kui lõpuks üles jõudsin, oli keel ikka väga vesti peal. Tundsin end kui 85aastane astmaatik. Selle eest oli võimas vaade.






Ahhetavatest vaadetest joovastatuna hakkasin alla tulema. Tuleb tunnistad, et jällegi sai kogetud, et mäest alla tulemine on tunduvalt kergem mäkketõusust. Nüüd tuleb ka kirja panna esimesem tõsisem vigastus sel saarel. Mind hakkas vaevama see, mis peaks hakkama alles 30 aasta pärast. Nimelt hakkas mul vasak puus valutama. Kohe nii, et ajab lonkama. Vähemalt nüüd ma olen nagu Haus MD. Lahe! Lonkasin siis kodu poole, et õhtuseks pubiralliks valmistuda. Väike puhkus kulus marjaks ära. Kella seitsmeks oodati meid Cabana nimelisse pubisse, kus tehti esimesed joogid ja anti süüa ka.


Joogid olid mõnusalt teravad ja söögiks antud spagetid maitsesid ka väga hästi. Marsruudil asus 5 lõbustusasutust. Esimene oli siis kogunemiskoht Cabana, teiseks kantripubi Nashville, kus viidi läbi esimene joomismäng. Nimelt esitas õhtu juht väljakutse rahvale. Kes jõuab kummutada põhjani pudeli budweiserit enne kui tema lõpetab pudeli etiketi ettelugemise, tehakse kõik joogid kogu õhtu jooksul kummutajale välja. Kuna auhind oli ahvatlev, oli osalejaskond rohkearvuline. Ka üks neiuke Eesti Vabariigist otsustas osaleda, suuresti selget otsustamist segava alkoholi koguse tõttu tema veres. Kuna seda üritust on korraldatud nende sõnul juba 22 aastat ja selle ajaga jõuab väga kiiresti lugema õppida, siis ei võitnud keegi õhtujuhti ja auhind jäi välja andmata. Siin siis õhtujuht õlledega.


Väike näide, mis maksab siis pika saare jäätee. Ütleme, et ainuke asi, millega selle koksi puhul koonerdatakse, on koola.


Kohalik DJ annab silmad ette mistahes rokipeerule.


Selline jõhker püss tassis jooke ette. Mii laiki.


Kuna üks meie seast pole 21 täis, siis õnneks ta sai meiega sisse ja ta kaunistati lillepärjaga, kuid juua ei tohtinud. Sellest hoolimata rüüpas ta kellegi klaasist väikese sõõmu. Kahjuks juhtus seda üks ettekandja pealt nägema ja nii eskorditi rüüpaja kui ka klaasiomanik kenasti pubist välja.
Järgneva pubi nimi mul enam meeles pole. Kuskil keldris asus. Sai isegi oma haigest puusast hoolimata tantsu löödud. Kaks meie seast otsustasid peale seda kohta ära koju tudile minna. Tublid igatahes. Kolmas oleks võinud ka, kuid mõistuslik jutt teemal, et purjus inimesi ei lasta järgmisse kohta sisse, ja et öösiti pole waikiki kõige turvalisem koht, talle kohale ei jõudnud.
Igas kohas, kus käisime, anti baarist ka tasuta jook. Rumm ja koola it was! Neljas koht oli ööklubi Lotus, kuhu kolmas meist enam sisse ei saanud ja minu lapsehoidjatöö enam vilja ei kandnud, lasime tal minna. Ööklubindus väga ei hiilanud. Võtsime oma tasuta joogi ka tõtsime viimasesse kluppi nimega Play. See samuti polnud suurem asi. Viimases kohas vahetasin oma rummikoola jõhvikamahla vastu. Tark otsus igatahes, kuna hommikul oli täitsa hea olla. Varahommikul jõudis ka kolmas koju, kes oli endasõnu öölabi ujunud. Tore, et elus ja terve. Tänane päev on suht tuuline ja õue väga ei kisu. Põhjarannilkul pidid vinged lained olema ja tõsine surfiüritus. Läheme vist homme sinna. Täna puhkame ja ravime puusa!

Olge tublid!