et siis kirjutaks jälle

Kõik sai alguse sellest, kui me lõpuks vanni enda kätte saime. (Vann on meie sõiduvahend, millega meid viiakse-tuuakse). Tahaks niimoodi oma lugu alustada, kuid ei saa, kuna vanni me ei saanud. Kindlustusel läheb aega üks tööpäev, et paberid korda saada ja kuna paberid viidi alles sinna reedel, siis alles esmaspäevast saame vanni. Meil oli suurejooneline plaan minna klubitama ja randa. Õnneks tuli appi eestlaslik jonn, mis päädis auto rentimise ja väljasõiduga. Selle koha peal minu jutt lõppeb, kuna mina ei läinud kaasa. Seitse meist läksid. Kaks jäid koju, et õppida. Õppisime, aga laupäevaõhtut ei saa ju raisku lasta. Läksime poodi ja tõime rummi. Nii ta oli. Et seekord natuke vaheldust tuua, tõime küll Kapten Morgani, kuid Kapten Morgani Long Island Ice Tea. Polnd varem sellist asja näinud. Otsustasime ära proovida. Maitses küll nagu Long Island Tea. Kes ei tea, mis on Long Island Tea, siis see meeldiv karastusjook baari kõikidest heledatest kangetest jookidest pikendatud koolaga. Maitses hää ja tegi purju. Arutasime ilmaasju ja leidsime ühise keele paljudes asjades. Lätlane oli oma rüperaali köögilauale unustanud. Mõtsime seda natuke tuunida. Väga maitseka taustapildi joonistasime. Mitmed tunnid higi ja pisaraid. Pisarad muidugi pidevast kõkutamisest. Väga loov laupäev igatahes. Siis me helistasime üheke teisele lätlasele läbi skaibi. Too oli väga liigutatud, et kaks mehepoega parimast Balti riigist temaga kõnelemisest huvitet on. Päris pikalt sai juttu aetud, kuid kahjuks ma ei mäleta selle sisutiheda vestluse arengukäiku ja jututeemat. Kella poole viieni hommikul sai üleval oldud.

Natuke siis ka töönädalast. Päevad pole vennad ja nädalad ka mitte. Iga päev pakub väga palju uusi võimalusi, kuid ikka puudub oskus/julgus neid ära kasutada. Täna loopisin palli korvi ja harjutasin oma etteantud lauseid. Hakkab juba tulema, kuid niipea kui tahaks mingit oma mõtet lisada, läheb keel sõlme ja hakkan pudrutama. Selle kuumusega olen ka juba ära harjunud. Enam niiväga ei higista. Vett läheb päeavas ikka mitu head liitrit. Õnneks on inimesed lahked vett pakkuma ja annavad kui küsida. Mõni pakub ise omast initsiatiivist. Ju see paistab välja, et ukse taga seisev ugrihõimlane vajaks mõnda liitrit vedelikku.

Lisan järjekordse pildiseeria tehtud klõpsudest.

Ei saanud tegemata jätta.


Väike lambiposti kunst


See oli mingi filmitrikk, ma ei näinud isegi mitte ühte..


Ühes aias olid sellised tegelased. Nunnumeeter punasesse.


Et ikka kõik aru saaks, et tee lõppeb. Kui silti pole, saab ju kohtusse kaevata.


Ämbliku ööelu häirimas



Läti lipp koos tähekesega majaseinal.


Saab ka madalamalt.


Bjuutiful