Saturday, July 04, 2009

nagu tavaliselt

Tere hea lugeja. (järgnev teks on kirja pandud tugevate rummi mõjude all, seega igasugune liigne julgus ja arrogants on välja vabandatav (samuti ka kirjavead)).

Esimene täispikk töönädal on möödasaanud. Kuna homme on varemmaintud neljas juuli, siis on ka meil vaba päev. Viiakse randa ja laadale, kus on 100 000 inimest. Saame näha!

Tähistamaks möödnudnud töönädalat, avasime järmise rummipudeli. 1,75liitrise nagu meil kombeks. Lihtne matemaatika näitab, et 1,75 liitri rummi juurde kulub kuus liitrit kokakoolat. Lihtne. Teine suursündmus oli meie tütarlaste vägiteod kohaliku vastassugupoolega. Pmst võtsid meie kolm vaprat läti sugemetega rahvusneidu ette kaks kohalikku eelkoolieelikut. Meie tüüpide jaoks oli see puhas huumor. Respekti tekitas tüüpide julgus, kuid kaastunnet tekitas meie neidude sunduslik olukord keskkooli tütarlaspsi mängida. Meeleheitlik aeg, nõuab meeleheitlikke meetmeid või midagi seesugust. Igatahes olime nõus koolieelikuid isalike õpetussõnadega abistama. Tundus, et kõige rohkem valmistas see piinlikkust meie tütarlastele, kuid see selleks. Eks me järgmine kord püüa rohkem asjalikud olla. Valmisolek tuleb kogemustega.

Olles trampinud maha miljon kilomeetrit tuleb tunnistada, et puhepäev on kulla hinnaga. Viimased kuus kuud on olnud suht sama väärtusega minu jaoks. Ehk siis lõputu puhkepäev. Nüüd taastaipan vaba päeva sügavat mõtet.

Kõik on siin süvausklikud. Täna üritas üks tüüp mulle piiblit pähe määrida. Ta tundis sügavat huvi mu usklike veenudmuste vastu. Kuuldes, et enamus eestlasi on ateistid, oli ta väga üllatnud. Saades teada, et ma muinasjutte ei usu, oli pettumus ta näos silmnähtav. Kurat, ma võiks sama hästi uskuda Frodosse Sõrmuse Isandast või Aevastajsse Lumivalgekesest. Õnneks see siin on nii vaba maa, et mul see õigus olemas. Õnneks on religioone maailamas nii palju, et suure tõenäosusega pole ükski neist õige. Ja kui on, siis saab seda alles peale siitilmast lahkumist teada. Loodetavasti ei juhtu see niipea. Ja kui juhtubki, siis saan lihtsalt varem teada.

Kole on ikka joodikutega koos olla. Ühel pole pidepunkti. Kaks jotat tassivad praegu diivanit teisele korrusele. kirjeldamaks teineteis kasutavad nad üle ühe sõnasi "türa" ja "puts". Võta siis kinni, kus see tõde peitub. Pmst toodi diivan selleks, et ühel tüübil oleks legaalne lamamiskoht kolme tütarlapse buduaaris. Just nende, kes praegu balanseerivad leegaalse ja illegaalse piirimail. Igatahes kui keegi neist peaks mõne eelkoolieeliku (mulle meeldib see sõna, see kätkeb endas nii palju) koju tassima, siis ootab neid ees diivanil lamav ebameeldiv roosa üllatus.

Piisš aut

2 comments:

Pirtsu said...

no tere tere.. paistab, et sul on Puerto Rico õhtud seal.. seltskond on küll mitte nii hea, aga eks masu ajal tuleb leppida sellega mis on:P Jõudu sulle!

Carry said...

Ma olen sinuga religiooni küsimustes 101% ühel nõul!