Lõpuks jõudis kätte kauaoodatud neljas juuli ja meie esimene rannapäev. Alul oli plaanitud, et meid korjatakse juba kell 7 hommikul peale ja viiakse randa. Tuhat tänu, et nii ei juhtunud. Muidu oleks väikese liialdusega bussitäis alkoholi järgi haisvaid eestlasi ja üks lätlane bussijuhi kergesse alkojoobesse viinud. Õnneks tuldi järgi alles kella kaheks päeval. Seks ajaks olid ka kõige kurnatumad ennast saanud välja puhata ja välise vormi viinud sellisesse staadiumisse, et väga naerma enam ei ajanud. Pärast tunniajast loksumist mööda mägiteid ja peatust ATMi juures jõudsime oma sihtkohta.
Del Mar Beach.
See suur ovaal guugli kaardil on see koht, kus laat toimus ja rand vasakul see koht, kus me oma parmupäevitusest lahti üritasime saada ja vapramad ka vees käisid. Vesi oli nii külm, et varbaküüned tahtsid maha tulla. Mõned fotojäädvustused rannast ja toimuvast. Reklaamlennukid tiirutasid päev otsa taevas.
Kella kuueni saime vedeleda rannas. Siis suundusime laadale. Sellel pildil kohustulsik poseerimine peale riietevahetust.
Esimene mulje laada kohta oli, et kurat, Tivolituur steroididel. Täiesti sarnane Eestis toimuvaga, aint kümneid kordi suurem. Tohutu melu. Mõned pildid edasiandmaks asja suurust. Viimase pildi peal all vasakus nurgas olev pehme piiga annab edasi California suuruse. Baywatch my ass. Tegelt pole asi nii hull midagi, kuid jälle tuleb tunnistada Eesti naise ilu.
Mängisin noolemängu, kus pidi õhupalle katki viskama ja võtisin selle. Juhuu, great success.
Ei, ei, mitte selle vaateratta vaid selle kilpkonna. See suur rõngas sai pildile taotlemaks kunstilikku täiust.
Kuna neljas juuli on siin väga suur püha, siis lõppeb see loomulikult ilutulestikuga, mis polnud väga massiivne, kuid see eest paugutati päris pikalt. Mõned pildikesed ka.
Järgmisel pildil tuleb tunnistada ameeriklaste osavust igasuguste huvitavate toitude välja mõtlemisel. Eriti nende, mida saab kuumas õlis teha. Ühe putka peal nägin järgmist silti:
"Mida kuradit?", võib mõelda keskmine eestlane. Mõtlesin minagi seda. Eelnevalt oli meile sellisest roast teada antud, kuid see tundus päris ulme. Kergendasin siis minagi oma taskut 3,45 dollari võrra. Just, õlis küpsetatud snickers maksab seal 40 Eesti raha. Välja näeb see toode selline:
Mida kallis lugeja küll mõelda võib, kuid see junn pulga otsas oli VÄGA maitsev. Kui ma siin toidust rääkima hakkasin, siis jätan kulinaarsetel teemadel. Paar pilti, mida osta sai ja seda, mida me ostisme. See esimene oli uhke nimega mile long hot dog, mis tegelt oli pikk ja peenike viiner saia vahel. Järgmisel pildil on see, mida mina ja Janek sõime. Texas Sausage. Maksis sada eesti raha, aga oli ka hää.
Neid ridu kirjutades hakkas sülg suhu nõrguma. Süüa tahaks.
Lõpetuseks veel mõned pildid, mis kompavad seebikarbifotokunsti sügavamaid sfääre.
Ja see juhtub, kui tahad mitutu inimest korraga pildistada ja unustad suumi sisse...
ugrihõimlane vajaks mõnda liitrit vedelikku.
