Kaks kuud siinmaal juba

Tere!

Polnd pikka aega pilte fotokast läpakasse tõmmanud. Täna tõmbasin. Näitan mõnda ka.

Näiteks kuu on siin kohati kummuli.



Kõige koledam auto läbi aegade.



Päris viisakas tegelane.



Sellist komplekti tahan jõuludeks.



..ja Tartus pidi kallis takso olema


Mõned põnevad sildid.



Paari sõnaga ka olnust. Jalad on hakanud suurest trampimisest valutama. Need kotad, mis ma 20 taala eest ostsin, nendel kulus auk kanna juurde. Ei olnud väga õnnestunud ost. Täna ostsin uued. Eks näis kui kaua need vastu peavad. Loomulikult käisime täna rannas. Väga mõnus. Kõrge laine ja soe vesi, mis muud tahta. Kaks päeva järjest oleme käinud "söö palju jaksad" toidukohas. Sai õgitud ägisemiseni.
Kontorist andis üks onkel meile oma vana teleka. Nüüd kohe lõbusam, ei pea enam läpakaekraanilt filme piiluma, vaid saab korralikult vaadata. Ekraani diameeter on 52 tolli ja kaalub 100 kilo. Nelja mehega tassisime tuppa.
Üks kabi müüs auto maha ja ostis endale videokaamera. HD ja puha. Filmis kuidas neiud põõsas pissil käisid ja kuidas ma arvutis SOF II mängides nägusi tegin. Väga põnev, väga põnev.

Iga päev juhtub midagi naljakat. Ükspäev küsis üks meist uksele tulnud vanaproua käest, et kas sul vanemad kodus? Teine küsis uksele ilmunud mehe käest, et kas sina oled majaproua? Jaa nii edasi. Reedel sadas ka natuke. Nii kümme minutit. Orkaan Bill andis ka ennast siin tunda. Väike vaheldus ka. Tuletas kodumaad korra meelde.

alul ei plaaninudki see nädal midagi siia kirjutada, kuna väga palju ei juhtunudki, kuid rahva tungival nõudmisel siiski paar lauset kirjutan. Näiteks praegu hüppas üks tüüp paarishüpetega esimesele korrusele ja igat hüpet kommenteeris sõnaga "jänku". Tema nimi on antud looma nimega sarnane, kuid Janis see pole. Eelmine nädal oli müügi seisukohalt väga edukas võiks öelda, et täitsime viisaastaku plaani kolme aastaga. Tänane päev seevastu oli täielik katastroof. Mitte miski ei õnnestund. Huvitav, kas jälle magnettormid päikesel. Miski või keski peab ju süüdi olema. Paneks mõne pildigi üles, kuid apastraadi asukoht on teadmata, seega tuleb järgmise korrani oodata.

rannatuul tuul tuul

Väga lahe on pühapäeval vanniga randa sõita. Mõnus on mõelda, et korra nädalas saab vaikses ookeanis ujumas ja niisama akusid laadimas käia. Ka see pühapäev sai sama tee ette võetud. Enamus tiksus veel laupäevasest pidutsemisest. Kuna pruun nahk mu ihult põgeneda üritab, siis tuleb ju uus valge kohe pruuniks saada. Eelmine nädal oli kogu keha kipitamas, täna kipitab ainult nina. Enivei sai natuke lainelauaga hullatud. Kuna staarfotograaf Galetinit polnd võtta, siis sai üks kohalik pildistama pandud. Siit siis mõned pildid minu ukerdamistest.

Apppiii....

Pannes oma järjekordsele lookesele nii intrigeeriva pealkirja, ei taotle ma kaakodanike hirmutamist vaid veidike kaastunnet. Nimelt eelmisest nädalast saadud pruun nahavärv otsustas mu kerelt koos ülemise nahakihiga lahkuda. Nii kurb, nii kurb.

Tegin eile spagette lihapallidega. Maitsva toidu tegemine siin riigis on üsna lihtne. Eelmainit roa valmistamiseks kulub kolm kotti. Üks kott spagettidega, kott punase kastmega ja kott lihapallidega. Võttes appi terakese talupoja mõistust ja vanad eestlaste vahvust, õnnestus mul kokku sobitada üsna maitsev substants.

Nüüd siis asisemate asjade juurde. Kuna ühel tibul oli reedel sünna, siis oli seda vaja ju ka tähistada. Kõige pealt alustan kutsetest sünnipäevale, mis olid maitsekad ja taktitundelised.. Noooot. Pärast seda kui ma eelimne nädal ennast rannas ära põletasin lippasin kodus ringi särgita, kuna valus oli särki selga panna. Selle intsidendi tõttu leidsin enda kutselt riietuse koha pealt märke "kohustuslik". Lätlase, kes kuulub Läti bobikelgu olümpiameeskonda, kutses oli riietuse koha peal märge "omal soovil". Peaks vist ise hakkama trenni tegema... Igatahes võtsin "one for the team" ja hakkasin kaineks rooliks. Sihtpunktiks sai San Diego ja meie keeles ööklubi kohalikele sky lounge Altitude. Peab kohe mainima, et väga vinge koht oli. 22 teisel korruse katusel lahtine ööklubi. Kõigile meeldis väga. Neid ridu kirjutades hakkavad eilse õhtu staarid ennast vaikselt üles ajama. Kohalesõit sujus suht hästi kuna ühe tibu aifõun ka kepsuna töötab. Üks intsident siiski oli kui tagarea joobarid pissipeatust nõudma hakkasid ja ma kiirteelt maha pidin keerama. Pimedas see väga mõnus polnud. Õnneks peale seiklust leidisme kiirtee taas üles. Natuke läks aega vanni parkimisele ja koha üles otsimisele. Tuleb mainida, et eestlane on tuntud oma ettenägelikkuse poolest. Seetõttu tehti enne klubitamist korralik soojendus, asukohaks muidugi meie valge vann. Meeleolud kluppi jõudes olid ülevad. Isegi noormees, kes alul vastu punnis, et tema ei teaha kuhugi tulla, vahtis mokk töllakil linna panoraami ja kordas enadamisi "uskumatu, uskumatu". Et mitte tujul langeda, tassis eestlane jooki juurde. Alul oli hirm, et kohalik märjuke rahataskule liiga kurnavaks võib osutuda, kuid peale esimest baariskäiku see hirm hajus. Long Island ja viin spraidiga olid kokku 18 taala. Odavam kui eestis. Väga hea muusika ja väga mõnus seltskond. Üks meie seast muutus nii tundeliseks, et kukkus kõiki embama ja seda soost olenemata. Kuni üks turvamees tegi märkuse, et võtke jookidega rahulikumalt. Ei võtnud. Pidu lõppes sellega, et üks meie tibudest saadeti läbi eesukse viisakalt välja ja teine tibu oli sellest poole minuti kaugusel. Ma ei hakka siin detailselt neid protseduure kirjeldama, kuid täna hommikul pilte vaadates ja mälupilti kokku pannes oli kõigil väga lõbus. Selge roolina võtsin ka fotuapastraadi kaasa, et mõned klõpsud teha.

Vaade klubi interjöörile.

Vallatud ekraanid.

Vastasmaja katus.

Selline näeb välja Long Island Ice Tea. Pmst koola pealt hoiti kokku.

Kõrvalasuv staadion.


Tagasitee kulges vaikuses, kuna vannis magasid õndsat und viis väsinud pidulist. Õnneks üks tibu võttis vaevaks mind roolis üleval hoida ja sai põhalikult käsitletud teemat, missugused on kummagi olulised omadused, mida vastassoost oodatakse. Sai ka kiire pissipeatus tehtud kiirtee ääres, mis päädis ühe pissilise katkise jalaga, kuid kergema olemisega. Kella poole kolmeks olime kõik kenasti kodus. Pärast pikka sõitu lubasin endale kodus ühe õlle! Üks hea termin veel. Mind iseloomustati kui büstitundlikku noormeest. Mine võta kinni...

tegus nädalavahetus

See, et see nädal müügid täitsa tuksis olid, sellest ei räägi. Tundub, et preemiareis mõjus kuidagi pärssivalt meie produktiivsusele. Laupäeva lõuna veetsid tibud šopates. Käisime pangas ja ostime tee äärest maasikaid. Kasti saime kümne taalaga. Müüja oli tõsine mees. Ütlest, et kast on tegelt 12,50 taala, aga meile teeb kümnega. Missugune ahvatlev pakkumine. Loomulikult võtsime. Pärast sai väga hea jäätisekokteili. Vedelesime niisama, kuni tuli küsimus, et mis saab õhtul? Laupäev ometi. Nüüd langeb pool lugejatest ahastusse, et tuleb järgmine joomarlust propageeriv lõik, kuid rahustuseks ütlen, et ei tule. Võtsime mõned õlled, mõni võttis mõned viinad ja mõned eriti agarad tegid mojitot. Mojito tegemine on aeganõudev, kuid meeldiva resultaadiga. Tuleb au anda ugri nutikusele. Maja ees kasvavast mündipõõsast saadi piparmünti, rummi oli ka, jääd samuti, kuid pikendajat polnud. Mis siis ikka, õlut ju oli. Niisiis sai mojito valmis. Järgneval pildil hetk joogi valmimise protsessist.


Selline näeb välja õllemojito. Huvilistele niipalju, et suht kainele meeskodanikule ehk mulle maitses nagu bensiin. Üle keskmise meeldivalt vindsed kodanikud kiitsid.



Pagan, ikka tuli lõik joomisest. Enda õigustuseks ütlen, et kui 14 tundi päevast olla jalgadel ja ukse tagant ukse taha kõnida, siis külm õlu maitseb hää. Niisiis, mina olin õlle peal, kuna pühaba hommikul olin mina bussijuht, et lapikute nägudega seltsilised randa toimetada. Siin ka pilt meie vannist.


Sihtkohaks oli Oceanside. Väike linnake ookeani kaldal. 165000 elanikku. Väga mõnus oli kümmelda, surfata, peesitada ja kõiga muu sinna juurde kuuluvaga. Tegin ka ühest linnust pilti.



Pärast koju sõites, läksime mäkist ka läbi. Esimene kord pooleteise kuu jooksul mäkki minna. Burks oli hää, aga friikad viletsad. Tibud teevad natuke reklaami kuldsetele kaartele.


Tänaseks aitab. Vaja uueks nädalaks välja puhata. Kirjutamiseni!

esimene incentive käes

Tere,

kolmapäeval lõppes meie esimene kamba incentive ehk siis pmst esimene müügivõistlus. Kolme nädalaga pidime kamba peale müüma 227 lepingut. Esialgu tundus kole, kuid kui hoo sisse saime läks libedalt. Kuni viimaste päevadeni, kus oli vaja müüa ca 20 lepingut, kuid kahe eelviimase päevaga müüsime ainult 9. Seega jäi viimaseks päevaks müüa 11. Tundub tühine number kaheksa inimese peale, kuid kui pooleks päevaks oli müüdud kaks lepingut, oli asi natuke nutune juba. Siis võttis ugri hõim ennast kokku ja müüs kahe ja poole tunniga 15 lepingut. Päris võimas. Sellega oli auhind võidetud. Auhinnaks oli reis siia. Väga vinge koht. Iga tivoli jms on õrn tuulehoog selle kõrval, mis seal kogeda sai. Kuna minu peakolu väga igast tiirutamist ei kannata, siis ma valisin paar asja välja, millel käisin. Kõige tigedamate peale targu ei roninud. Nendest tigadatest atraktsioonidest veel nii palju, et mees meie seltskonnast, kes pole varem hirmu tundnud, hakkas väikese tüdruku kombel kiljuma ja surmahirmu tundma kui Tatsu nimelise asjandusega sõitis. Videot sellest atraktsioonist saab näha siit. Goliath oli ka päris tige. Video siin. Ma käisin selle ja selle peal. Väga tore päev oli igatahes. Panen ka paar enda tehtud klõpsu, mis orksi ka üles said.