Tere Eestlane!
Otsustasin kribada siis kui midagi huvitavat juhtub. Täna juhtus. Üks memm, kellele ma lepingu müüsin oli niivõrd rõngas minu müümiskunstist, et helistas kontorisse ja kiitis mind mu ülemusele. Enesehinnang spurtis läbi lae. Jess, seda oligi just vaja, kuna loodetud rahamäed pole veel minu juurde jõudnud.
Nüüd midagi naljakat ka. Järgnev lugu ei juhtunud minuga, vaid ühe teise eestlasega. Kui keegi enam ei mäleta või pole algseid postitusi lugenud, siis meid on siin 8 eestlast ja üks lätlane. Tagasi huumori juurde: olles paar minutit naisterahvaga ukse peal juttu ajanud, otsustas noormees õnnitleda naisterahvast tulevase beebi puhul, kuna kõhu suuruse järgi oleks iga terve mees aru saanud, et beebi tulekul. Kahjuks andis heasoovlik kompliment hoopis vastupidise effekti. Naisterahvas nimelt polnud rase, vaid rasvunud. Peale heasoovlikku komplimenti nõuti noormehe viivitamatut lahkumist ja mitte kunagi naasmist.
Komplimendi peale minek on väga õrn teema, valida tuleb ainult kaljukindlate variantide vahel. Kusjuures usa naissugu on hulka altim igasuguste komplimentide õnge minema, vastupidiselt Eesti naisele, kelle puhul on vaja väga peent ja taktitundelist lähenemist.
Teine lugu juhtus tütarlapsega, kes soovis inspekteerida tagaõue ja läks sisse valest väravast. Teise aia omanik oli väga üllatunud, leides tütarlapse oma aias toimetamas ja palus järgmine kord ikka enne ka välisuksele koputada.
Täna jagati meile ka rollid. Näiteks on meil nüüd complaint killer ja attitude lifter ja nii edasi. Mina kui maakas ja kõige vanem, sain endale hard workeri tiitli. Mis tähendab, et oma usinusega pean olema teistele positiivseks eeskujuks. Seega esimesena põllule ja viimasena tagasi. Vara tööle hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Tundub, et ämeeriklased on läbi käinud vanade eestlastega. Kuidas muidu nad sellist sügavat mõtet rakendada julgeks.
See nädal on esimene müügivõistlus ka. Jagati kolmestesse rühmadesse ja võitja rühm saab 125 taala kuluraha laupäevaks. Eestlasele on see tavaline laupäev, siinmail lastakse rakette summa eest, millega saaks Eestis mitu põlvkonda paugutada. Iseseisvuspäev, kui keegi veel ei aimanud. Ei ole aastavahetus. Sinna veel natuke aega. Nii poole aasta jagu. Loodetavasti viiakse meid hommikul randa ja õhtul mingile laadale kus pidi Tartu linna jagu külastajaid olema. Tundub tore. Parmupäevitus on kole. Siin kutsutakse seda farmer tan.
Täitsa palju sai seekord kirja. Hea praegustel ja tulevastel põlvedel lugeda.
Hääd olemist.
No comments:
Post a Comment