eile tibutas vihma ka....

Ilmastikunähtus nimega vihm meenutab ennast kohalikele umbes kolm korda aastas. Me saime seda tunda. Väga mõnus oli.

Saaga läheb edasi

Tere Eestlane!

Otsustasin kribada siis kui midagi huvitavat juhtub. Täna juhtus. Üks memm, kellele ma lepingu müüsin oli niivõrd rõngas minu müümiskunstist, et helistas kontorisse ja kiitis mind mu ülemusele. Enesehinnang spurtis läbi lae. Jess, seda oligi just vaja, kuna loodetud rahamäed pole veel minu juurde jõudnud.

Nüüd midagi naljakat ka. Järgnev lugu ei juhtunud minuga, vaid ühe teise eestlasega. Kui keegi enam ei mäleta või pole algseid postitusi lugenud, siis meid on siin 8 eestlast ja üks lätlane. Tagasi huumori juurde: olles paar minutit naisterahvaga ukse peal juttu ajanud, otsustas noormees õnnitleda naisterahvast tulevase beebi puhul, kuna kõhu suuruse järgi oleks iga terve mees aru saanud, et beebi tulekul. Kahjuks andis heasoovlik kompliment hoopis vastupidise effekti. Naisterahvas nimelt polnud rase, vaid rasvunud. Peale heasoovlikku komplimenti nõuti noormehe viivitamatut lahkumist ja mitte kunagi naasmist.

Komplimendi peale minek on väga õrn teema, valida tuleb ainult kaljukindlate variantide vahel. Kusjuures usa naissugu on hulka altim igasuguste komplimentide õnge minema, vastupidiselt Eesti naisele, kelle puhul on vaja väga peent ja taktitundelist lähenemist.

Teine lugu juhtus tütarlapsega, kes soovis inspekteerida tagaõue ja läks sisse valest väravast. Teise aia omanik oli väga üllatunud, leides tütarlapse oma aias toimetamas ja palus järgmine kord ikka enne ka välisuksele koputada.

Täna jagati meile ka rollid. Näiteks on meil nüüd complaint killer ja attitude lifter ja nii edasi. Mina kui maakas ja kõige vanem, sain endale hard workeri tiitli. Mis tähendab, et oma usinusega pean olema teistele positiivseks eeskujuks. Seega esimesena põllule ja viimasena tagasi. Vara tööle hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Tundub, et ämeeriklased on läbi käinud vanade eestlastega. Kuidas muidu nad sellist sügavat mõtet rakendada julgeks.

See nädal on esimene müügivõistlus ka. Jagati kolmestesse rühmadesse ja võitja rühm saab 125 taala kuluraha laupäevaks. Eestlasele on see tavaline laupäev, siinmail lastakse rakette summa eest, millega saaks Eestis mitu põlvkonda paugutada. Iseseisvuspäev, kui keegi veel ei aimanud. Ei ole aastavahetus. Sinna veel natuke aega. Nii poole aasta jagu. Loodetavasti viiakse meid hommikul randa ja õhtul mingile laadale kus pidi Tartu linna jagu külastajaid olema. Tundub tore. Parmupäevitus on kole. Siin kutsutakse seda farmer tan.

Täitsa palju sai seekord kirja. Hea praegustel ja tulevastel põlvedel lugeda.

Hääd olemist.

Tere.

Mis ikka teist eestlast huvitab kui mitte ilm. Täna on vaieldamatult siinoldud aja soojem ilm. Väljas on 39,5 kraadi sooja. Just täpselt nii palav. Õues on nagu ahjus. Tuult ka väga palju pole, mistõttu on eriti lämbe. Päike lajatab lagipähe ja esimesed kehavärvi muutused on eksponeeritud järgmistel piltidel. Modellide näod pole konfidetsiaalsuse huvides nähtavad. Isikud on toimetusele teada, kuid pole veel postitusest teadlikud.

esimene täispikk päev

Tere kaasmaalane.

Lõpuks tuli ära. Sain oma esimese lepingu müüdud. Juhuu. Hea tunne on, aga väga palju on veel õppida. Näiteks seda, et kogu juttu ei saa ühe hingetõmbega ära rääkida. Asja tuleb võtta maru rahulikult. Eks ma siis ürita rohkem pidurdada. Kuna müüsime täna kokku 9 lepingut, siis viidi õhtustama. Praed on siin ikka metsiku suurusega. Praegu ägisen diivanil ja kuulen magu toitu seedimas. Ribi meekastmes oli väga maitsev. Homme tuleb ka põllule minna. Lisaks sellele tuleb läti nime ja sooome juurtega naisterahvas Indianast meie inglise keele taset tuvastama. Igaüks saab temaga pool tundi jututada. Peale kuut kuud tuleb seda veel teha. Peale seda tädi ütleb, et kas arenesid või mitte. Ma olen ikka arvanud, et mu inglise keel suus, kuid väga tihti pärast mu sissejuhatust seisab inimene ukse peal imestunud näoga ja ei saanud muhvigi aru, mida ma talle just ütlesin. Loodetavasti saab pühaba randa. Kõigil on praegu joodiku päevitus, mis tähendab pruune käsivarsi ja sääri ja tumepruuni kaela, samas kui ülejäänd keha värv sarnaneb sügavkülmast võetud kanaga. Tänaseks aitab. Lähen vaarun voodisse.

tihe tihe päev

Pmst oli täna esimene 12tunnine tööpäev. Resultaadilt ebatulemuslik, kuid sellest hoolimata otsustasid viis ettevõtlikku inimest ära lahendada järgmise 1.75liitrise rummipudeli. Kogu üritus päädis ühe purjus lätlasega, suht kaine blondiiniga, kes läks peale rummi lõppemist garaaži piima ehk õlle järele. Mareks sai endale lõpuks orkuti konto loodud ja oli väga mures, et kas ta peaks oma eksid ka endale sõbralisti lisama. Lõpuks peale pikka veenmist oli ta nõus sellega. Viimased neli istuvad praegu alumisel korrusel ja lakuvad õlli rummi peale, kuna viimane on pudelist just otsa lõppenud. Õnneks algab homne tööpäev alles kell 12, seega ei pea kohusetundlik lugeja meie pärast muret tundma. Olukord on kontrolli all. Kui ma Janeki pildimassinast ka lõpuks mõne pildi kätte saan, eks siis saa neid ka muu maalimaga jagatud. Lätlast ärritas kummalisel kombel Fix-i Jaanipäeva lugu, mida neli purjus ugrilast täilel rinnal kaasa laulsid. Seoses laulmisega meenub veel seik, kus Marek peale mu bussis laulujoru alustamist käratas, et türa sa jälle laulad. Mispeale ma naerukrampides peaaegu bussipõrandale vajusin. Pole üle pika aja nii palju naernud. Puhas huumor. Ega lindude naljadest tavalised inimesed aru saagi. Peaks ka ühe õlle tegema...

esimesed päevad uste taga

Ahoi,

oleme nüüd saanud igakülgseid treeninguid ja täna hommikul käisime putukatõrje lubade eksamil. Kakssada valikvastustega küsimust. Kaks ja pool tundi sai a, b, c, ja d tähe vahel valikuid tehtud. Nüüdseks tean, et sipelgas läbib kogu metamorfoosi ja Norra rott võib kuni 1,5 meetri kõrgusele hüpata. Ilm on ikka super ja aina soojemaks läheb.
Kaks päeva oleme nüüd õhtuti ka uste taga käinud, kuid positiivne resultaat on tulemata jäänud. Eks elame ja õpime. Küll ka tulemust tulema hakkab. Inimesed on valdavalt sõbralikud ja rõõmsad, kuigi on ka palju neid, kes on just oma töö kaotanud. Neljapäev on esimene täispikk päev põllu peal. Eks siis muljetan ka sellest. Olge rõõmsad!

pühapäev, 21 juuni

Hommikul peale tigedat rummijoomist oli täitsa hea olla. Noor lätlane võttis maja klouni tiitli üle kui pani paar koolat sügavkülma ja nad sinna unustas. Hommikul avastasime, et need kaks purki olid lõhkenud ja kogu sügavkülma kenasti pruuniks värvinud.
Täna otsustasime minna linna peale. Linnas oli autoshow ehk siis vanu autosi - vanu ameerika autosi. See oli väga vinge. Kuigi sinnaminekuks meil liiklusvahendit polnud, siis läksime jalgsi. 6km ei tundunud väga pikk maa, kuid kui paar korda õigest teest mööda panna kuna kaarti meil polnud, siis oli see ikka pikk maa küll. Jalad löövad tuld, aga nii palju ilu korraga pole ma näinud. Lisan ka mõned parimad palad.

See oranž kaunitar oli minu absoluutne lemmik.

Missugune interjöör

ega muud ei tahtnudki öelda...

peale selle, et Bacardi 1,75 liitrit maksab 16,99 taala. Mate jätan teie hooleks. Ma nüüd lähen teen uue koksi. There is too much cola in my rum....

Esimene vaba päev

Esimene vaba päev ja esimene päev, kus päikest näha pole. Täielik müstika. Kui eelnevatel päevadel on siin juba 30 kraadi paugutanud, siis täna tuleb meil leppida 19 kraadiga ja öösel oli ka veel vihma sadanud, mis vaadates pilvi võib kohe veel korduda. Suur plaan oli täna randa minna, kuid selle ilmaga pole vist väga mõtet. Tuleb leida tubaseid aktiviteete.

Liiklus on siin ikka koletihe. Eile oli meil kaks tundi aega, et jõuda kohta, mis asub 45 mintsa kaugusel, kuid me ei jõudnudki sinna. Seega mu social security number veel viibib. Kui see käes, siis saab ennast juba päris ameeriklasena tunda.

USA taas

Tere hommikust.

Meil siin kell 7.10 hommikul, teil seal 17.10 õhtul. Paras aeg kirjutada, et mis siis toimub. Usas olen jälle. Esialgne plaan on 6 kuud ja siis vaadata, mis edasi saab. Ei taha ära sõnuda, aga loodan, et ka selle kuus kuud vastu pean. Esimene päev on toredalt möödunud.
Lendasime airBerliniga, mis hoolimata oma odavast hinnast(5300 eeq Düsseldorfist LAXi) pakkus väga head teenindust ja maitsvaid toite. Lisaks sain ka kogu toolirea endale, mis lubas täies pikkuses und nautida. Nagu näha ka juuresolevalt pildikeselt. LAXi tuldi meile vastu ja saime nautida tipptunni tippu. Maja, mis meie käsutuses on, on hiigelsuur - 400 ruutmeetrit. Elame siin 9kesi. 8 eestlast ja üks lätlane.
Esimene öö oli täielik õudus. Mitte sellepärast, et ma lätlasega tuba jagan, vaid et ma und ei saanud. Kogu öö passisin üleval. Selline nõme palavikuline vedelemine. Tuntud oma hüpohondrike kalduvuste poolest suutsin endale juba miljon erinevat haigust külge mõelda. Eks see ajavahe ja kliima taha natuke harjumist ka.
Kurat, kuus kuud on ikka pikk aeg võõrsil viibida. Praegu on küll tahtmine ja teadmine, et tahaks ikka jõuluks kindlasti koju tulla. Tänane päev saab olema koolituse päralt. Rohkem mõtteid polegi, peale selle, et olge seal kodumaal tublid.

MBA

Pmst töö kaitsmine õnnestus ja nüüdsest olen ka magister. Juhuu! Nagu keegi tabavalt kaitsmist kirjeldas, et 15 minutit häbi ja kogu elu magister. Sajandi tehing.

homme kaitsma

Tere hea lugeja.

Viimased paar kuud raamatukogus elamist hakkavad lõpule jõudma. Tegelikult kolisin raamatukogust välja juba mai lõpus, kui oma magistritöö ära esitasin. Nüüd veel vaja kaitsta ka. Imeliku tundmusena valdas mind meeldiv rahulolu kui olin oma töö esitanud. Tundus väga hea töö sai lõpuks kokku. Nüüd kui pole seda paar nädalat vaadanud, siis enam nii ei tundu ja kaitsmine kangastub kohutava elamusena. Saame näha.