tereterekest

Seekord olen sunnitud vabandama kogu ootusäreva sõpruskonna ees, kes pikisilmi uut postitust ootanud on. Esiteks lahkume kodust kell 7.50 ja jõuame tagasi kella 9 ajal, mis jätab väga vähe aega personaalsetele tegevustele. Pmst midagu süüa, hommikuks midagi ette valmistada ja ära unele. Nädala sees on rihm ikka suht maas ja kumm töss.

Kuna kuu ajaga jõuab väga palju juhtuda, siis peaks olema ka millest kirjutada. Eks ma siis hakka nüüd meenutama. Eriti kuna praegu on pilves ilm ja pühapäeva hommik.

Esimese asjana tuleb meelde, kuidas lätlasele Eesti keelt õpetati, kuna meie seltskonnas on üks läti-eesti paarike. Päris intrigeeriv, eksju. Teada on, et iga enesest lugupidav lätlane on ära õppinud Eesti keeles kõige laialt levinuma fraasi. Nendele, kes pole lätlastega kokku puutunud - see fraas pole tere hommikust vms. See fraas on: "situ ruttu karu tuleb!" Lisaks sellele fraasile õpetati ka järgnev dialoog, mis pole meie välja mõeldud, vaid selle õpetas lätakale tema eestisoost kaasa.
J: Tsau!
K: Tsau!
J: Minu nimi on Janis. Tore tutvuda.
K: Tore tutvuda.
J: Ole vait naine, näita tussut.
K: (avab püksiluku)
J: Oi tussu on suur ja karvane. Lähme vanni seksima.
Pmst peale sellise oskuskeele omandamist pole lätakal probleemi Eesti ööklubides skoorimisega. Tubli poiss. Jälle üks inimeseloom maamuna peal andekam.

Teisena tuleb meelde järjekordne külastuskäik golfi harjutusväljakule. Taas Carlsbadis, seekord suurema seltskonnaga. Seekord tuli juba paremini välja. Arenguruumi veel siiski on.


Ühel nädalavahetusel käisime Balboa pargis. Päris tore kohake. Eriti meeldejääv oli IMAX kino. Kes pole seal käinud, siis minge kindlasti. Erinevus tavakinost seisneb eriti suures ekraanis, mis ulatus poolkerakujuliselt vaatajate peade kohale. Lõi hästi võimsa tunde. Film oli galaktikate tekkest. Väisasin ka automuuseumi, mis polnud küll suurem asi. Autolembeste ameeriklaste kohta oleks oodanud enamat. Õnneks oli neil ka üks kompvep pakkuda. Üks kenamaid liikureid üldse. Voilaa, Testarossa!


Elus poleks uskunud, et mai kuus Eestis on sooja rohkem, kui siin Lõuna-Californias. Täiesti uskumatu, aga 13 mai oli siin kõigest 22 kraadi kui Tallinnas lajatas 26. Global warming indeed.

Viimased kuud on siinmail jäänud. Ostsin käsikaalu, et hakata kohvreid kaaluma. Möödas on need head ajad, kui sai kaks kohvrit hüva kaupa meretagant kodumaale toodud. Nüüd nöörivad teise kohvri eest 50 taala. Ikka odavam kui pakiga saata, kuid siisiki. Hilpe olen viimase kümne kuuga jõudsasti soetanud. Läpaka ostsin ka. Kolmapäeval peaksin kätte saama, äkki siis läheb blogimine ka turjakamaks.

Rohkem ei turtsata seekord.