Saturday, October 24, 2009

Teretere.

Käisin õunaraksus. Nagu lapsepõlves, kui sai aia taha hiilitud ja õuntega minema joostud. Seekord võtsin ainult ühe, aga tegu oli granaatõunaga. Meil said need siin just valmis. Järgmine päev küsisin viisakalt ühe burrito käest, ja näe, andiski. Sain kohe kaks tükki. Imehea.

Peale eelmist postitust mind tabanud kriitikatulv võttis sõnatuks. Igav olevat olnud. Kui väga aus olla, siis oli jah. Enam nii ei tee. Materjali oli palju, aga kokku kribada väga ei viitsinud. Järgmine kord teen paremini.

Hakkasime trenni tegema, kuna suvi enam mägede taga pole, siis on tagumine aeg hakata rannahooajaks valmistuma. Järjekordne litakas heas mõttes tuli kui saime hinnapakkumise. Eelnevalt teadsime, et tuleb maksta 29,90 taala kuus. Rämedalt odav kui arvestada, et meie käsutuses on 8 miljoni dollari eest treenimisvahendeid koos ujula, mullivanni ja korvpallisaaliga. Lõpuks hakkame maksma 54,90 kolmepeale ehk siis 18,3 taala kuus näkku. Lugege ja kadestage. Rannas näeme, raisk!

1 comment:

Reili said...

Oi, granaatõunad on mu lemmikumad :). Oeh, tahan ka sinna siit ära. Su kirjutis oli jälle nii lühike! Pfffff! Kirjuta veel ja pikemalt, nii tahaks lugeda!!! Ja pilte ka!