Veebruari lõpus tulimeile uus grupp. Kolm leedukat ja lätakas.
Uus grupp on täitsa tore. Müüvad nagu loomad. Väga tublid on. Eks me ka pinguta rohkem, et head eeskuju näidata. Igaüks meist sai endale õpilase. Ma sain läti neiu. Haarab kõike lennult ja on muidu tubli. Selle grupi fenomen on sama, mis meie omalgi. Naised müüvad alguset peale paremini. Esimesel päeval viisime rahva hollivuudi vaatama. Järgmine päev tegime väikse tuuri mereranda

ja peamistesse ostukeskustesse. Meenus enda esimesed korrad kui sai Ross või Marshalisse sisse astutud. Oh, jah. Kahjuks on ainuke grupipilt tehtud otse päikesesse, mistõttu ei pruugi inimesed antud pildil äratuntavateks osutuda. Noored elavad neljakesi omas korteris, on kenasti aklimatiseerunud ja naudivad SoCali.
Täna pidime loomaaeda minema, kuid 37dollarine pilet suutis otsustavalt kõigi meelt muuta. Seega passime niisama kodus. Ostsin endale teise kohvri ka juba. Kuna mul riidekappi pole, siis kulub marjaks ära. Pikad tööpäevad ja vähene sportlik aktiivsus on hoogsalt mu päästerõnga dimensioone laiendanud. Nii, et rannas vist ikka ei näe :) sellest hoolimata üritan ikka paar korda nädalas tee squashisaali leida, et leedukal nahk kuumaks kütta või siis lätaka käest ise tulised saada. Selline on kahjuks tugevusjärjestus sellel spordialal. Küll ma arenen. Kui kodumaale naasen, siis olen valmis igaks väljakutseks, nii et parendage oma squashioskuseid! Selleks korraks said mõtted otsa. Järgmine kord uute mõtetega!
o.
No comments:
Post a Comment