Sunday, July 12, 2009

pole pikalt jututanud

Kuna meil siin tööpäevad väga pikaks kisuvad, siis saab ainult nädalavahetusel mahti siia midagi kribada. Laupäeval viidi meid randa. Väga vinge oli. Oceanside Beach. Vesi lubas juba ka suplemist. Paljud proovisid esimest korda väikesi lainelaudu ja ja surfilauda. Väga positiivne päev igatahes. Õhtu päädis jälle rummiga. Seekord mina osa ei võtnud ja vaatasin pealt, kuidas noored trimpavad. Naljakas oli ikka.


Instalatsioon meie koridoriseinal. Eesti lipp, läti dressipluus (ilmselgelt majandussurutise tõttu ei jõudnud lätakas endale lippu lubada), lainelauad, surfilaud ja kohalik Merilyn Monroe. Sweet, dude!


Nii kasvavad granaatõunad


Selline silt oli meestevetsu peal. Mina olin esiti väga nõutu, et kas võin sisse minna.


Selline tegelane ootas mind ühe ukse juures posti taga. Päris ehmatav


Mõni looduspilt


Meie enda oma sõiduvahend.


Selline sõbralik jalamatt.


Päris lahe numbrimärk

et siis millest kõik alguse sai...

Lugedes kõiki neid sadu ja sadu kommentaare, mis mu blogi kohta tehtud, leidsin ühe, kus tunti huvi, et mida ma siin teen ja kuidas siia sain. Eks ma siis natuke pajata ka sellest. Pmst on see üks internship programm, kuhu ma koha sain. Meid siin 8 eestlast ja lätlane. Töötame ühe kohaliku firma heaks, mis tegeleb putukatõrjega. Kuna Kalifornia on kõrb, siis on ka siin väga palju putukaid, mis teeb selle äri siinkandis väga vajalikuks. Meie eesmärk on selle teenuse müümine ukselt uksele. Eestlasele võib see arusaamatuna tunduda, kuid kuna siin on maavärin tihe külaline, siis ei saa väga kõrgeid maju ehitada, elavad kõik majades. Selles piirkonnas on 250 000 majapidamist. Seega turgu on nii, et tapab. Samuti on konkurente. Meie peamine leib ongi konkurentidelt klientide ülelöömine, kuna meie firma teenus on lihtsalt parem. Nii ongi.

Minu aadress on siin. Maakeeli
40307 Hannah Way
Murrieta, CA 92563
* approximate times


Kirjutage ja joonistage!

Sunday, July 05, 2009

Ameeriklaste hiinalembus

Tere,

nagu kõigile teada, omab hiina rahvavabariik suurt osa ameerika võlakirjadest. Kuna väga palju hiinlasi on leidnud kodu endale USAs, siis on vist USA valitsus näitamaks üles tänulikkust hiinale, et neil on huvi võlakirjade vastu, hakanud hiinlastele nimelisi parkimiskohti välja jagama. Siin näiteks oma koht invaliidist hiinlasele nimega Xing. Huvitav igatahes.

Rand ja laat ehk Del Mar Beach ja San Diego County Fair

Lõpuks jõudis kätte kauaoodatud neljas juuli ja meie esimene rannapäev. Alul oli plaanitud, et meid korjatakse juba kell 7 hommikul peale ja viiakse randa. Tuhat tänu, et nii ei juhtunud. Muidu oleks väikese liialdusega bussitäis alkoholi järgi haisvaid eestlasi ja üks lätlane bussijuhi kergesse alkojoobesse viinud. Õnneks tuldi järgi alles kella kaheks päeval. Seks ajaks olid ka kõige kurnatumad ennast saanud välja puhata ja välise vormi viinud sellisesse staadiumisse, et väga naerma enam ei ajanud. Pärast tunniajast loksumist mööda mägiteid ja peatust ATMi juures jõudsime oma sihtkohta. Del Mar Beach.


See suur ovaal guugli kaardil on see koht, kus laat toimus ja rand vasakul see koht, kus me oma parmupäevitusest lahti üritasime saada ja vapramad ka vees käisid. Vesi oli nii külm, et varbaküüned tahtsid maha tulla. Mõned fotojäädvustused rannast ja toimuvast. Reklaamlennukid tiirutasid päev otsa taevas.


Kella kuueni saime vedeleda rannas. Siis suundusime laadale. Sellel pildil kohustulsik poseerimine peale riietevahetust.




Esimene mulje laada kohta oli, et kurat, Tivolituur steroididel. Täiesti sarnane Eestis toimuvaga, aint kümneid kordi suurem. Tohutu melu. Mõned pildid edasiandmaks asja suurust. Viimase pildi peal all vasakus nurgas olev pehme piiga annab edasi California suuruse. Baywatch my ass. Tegelt pole asi nii hull midagi, kuid jälle tuleb tunnistada Eesti naise ilu.




Mängisin noolemängu, kus pidi õhupalle katki viskama ja võtisin selle. Juhuu, great success.

Ei, ei, mitte selle vaateratta vaid selle kilpkonna. See suur rõngas sai pildile taotlemaks kunstilikku täiust.


Kuna neljas juuli on siin väga suur püha, siis lõppeb see loomulikult ilutulestikuga, mis polnud väga massiivne, kuid see eest paugutati päris pikalt. Mõned pildikesed ka.






Järgmisel pildil tuleb tunnistada ameeriklaste osavust igasuguste huvitavate toitude välja mõtlemisel. Eriti nende, mida saab kuumas õlis teha. Ühe putka peal nägin järgmist silti:



"Mida kuradit?", võib mõelda keskmine eestlane. Mõtlesin minagi seda. Eelnevalt oli meile sellisest roast teada antud, kuid see tundus päris ulme. Kergendasin siis minagi oma taskut 3,45 dollari võrra. Just, õlis küpsetatud snickers maksab seal 40 Eesti raha. Välja näeb see toode selline:


Mida kallis lugeja küll mõelda võib, kuid see junn pulga otsas oli VÄGA maitsev. Kui ma siin toidust rääkima hakkasin, siis jätan kulinaarsetel teemadel. Paar pilti, mida osta sai ja seda, mida me ostisme. See esimene oli uhke nimega mile long hot dog, mis tegelt oli pikk ja peenike viiner saia vahel. Järgmisel pildil on see, mida mina ja Janek sõime. Texas Sausage. Maksis sada eesti raha, aga oli ka hää.


Neid ridu kirjutades hakkas sülg suhu nõrguma. Süüa tahaks.
Lõpetuseks veel mõned pildid, mis kompavad seebikarbifotokunsti sügavamaid sfääre.





Ja see juhtub, kui tahad mitutu inimest korraga pildistada ja unustad suumi sisse...

Põllul tehtud plõksud

Tere.

Olen mõningaid klõpse teinud ja nüüd aeg neid hakata üles riputama. Üks pilt pidada teatavasti tuhat sõna endas kätkema. Siin siis minu tuhanded sõnad.

Need täpikesed on vihmapiisad auto esiklaasil. Väga haruldane nähtus selles kliimavööndis.


Päris palju leidub elumaju, millel selline kurb sildike juures. Kuna pank pole just kõige parem peremees, siis muutuvad need majad päris kiiresti koledaks. Eriti just majaesine muru, mis pärast paari päeva kastmata muutub kiiresti kõrbeks.



Siin üks udune vaade. Aga see kuidas see totter liiklusmärk esile kerib, see on omaette lahe.



Ja teine vaade mägede vahele.



Siin on natuke öist vaikelu. Hästi kiiresti läheb pimedaks siinmail.


Konn, kurat müüb maja.


Ükspäev juba põles. Väga ei imesta.



Need kaks junni lae all on teod muide. Neid siin palju.

Saturday, July 04, 2009

nagu tavaliselt

Tere hea lugeja. (järgnev teks on kirja pandud tugevate rummi mõjude all, seega igasugune liigne julgus ja arrogants on välja vabandatav (samuti ka kirjavead)).

Esimene täispikk töönädal on möödasaanud. Kuna homme on varemmaintud neljas juuli, siis on ka meil vaba päev. Viiakse randa ja laadale, kus on 100 000 inimest. Saame näha!

Tähistamaks möödnudnud töönädalat, avasime järmise rummipudeli. 1,75liitrise nagu meil kombeks. Lihtne matemaatika näitab, et 1,75 liitri rummi juurde kulub kuus liitrit kokakoolat. Lihtne. Teine suursündmus oli meie tütarlaste vägiteod kohaliku vastassugupoolega. Pmst võtsid meie kolm vaprat läti sugemetega rahvusneidu ette kaks kohalikku eelkoolieelikut. Meie tüüpide jaoks oli see puhas huumor. Respekti tekitas tüüpide julgus, kuid kaastunnet tekitas meie neidude sunduslik olukord keskkooli tütarlaspsi mängida. Meeleheitlik aeg, nõuab meeleheitlikke meetmeid või midagi seesugust. Igatahes olime nõus koolieelikuid isalike õpetussõnadega abistama. Tundus, et kõige rohkem valmistas see piinlikkust meie tütarlastele, kuid see selleks. Eks me järgmine kord püüa rohkem asjalikud olla. Valmisolek tuleb kogemustega.

Olles trampinud maha miljon kilomeetrit tuleb tunnistada, et puhepäev on kulla hinnaga. Viimased kuus kuud on olnud suht sama väärtusega minu jaoks. Ehk siis lõputu puhkepäev. Nüüd taastaipan vaba päeva sügavat mõtet.

Kõik on siin süvausklikud. Täna üritas üks tüüp mulle piiblit pähe määrida. Ta tundis sügavat huvi mu usklike veenudmuste vastu. Kuuldes, et enamus eestlasi on ateistid, oli ta väga üllatnud. Saades teada, et ma muinasjutte ei usu, oli pettumus ta näos silmnähtav. Kurat, ma võiks sama hästi uskuda Frodosse Sõrmuse Isandast või Aevastajsse Lumivalgekesest. Õnneks see siin on nii vaba maa, et mul see õigus olemas. Õnneks on religioone maailamas nii palju, et suure tõenäosusega pole ükski neist õige. Ja kui on, siis saab seda alles peale siitilmast lahkumist teada. Loodetavasti ei juhtu see niipea. Ja kui juhtubki, siis saan lihtsalt varem teada.

Kole on ikka joodikutega koos olla. Ühel pole pidepunkti. Kaks jotat tassivad praegu diivanit teisele korrusele. kirjeldamaks teineteis kasutavad nad üle ühe sõnasi "türa" ja "puts". Võta siis kinni, kus see tõde peitub. Pmst toodi diivan selleks, et ühel tüübil oleks legaalne lamamiskoht kolme tütarlapse buduaaris. Just nende, kes praegu balanseerivad leegaalse ja illegaalse piirimail. Igatahes kui keegi neist peaks mõne eelkoolieeliku (mulle meeldib see sõna, see kätkeb endas nii palju) koju tassima, siis ootab neid ees diivanil lamav ebameeldiv roosa üllatus.

Piisš aut

Tuesday, June 30, 2009

eile tibutas vihma ka....

Ilmastikunähtus nimega vihm meenutab ennast kohalikele umbes kolm korda aastas. Me saime seda tunda. Väga mõnus oli.

Saaga läheb edasi

Tere Eestlane!

Otsustasin kribada siis kui midagi huvitavat juhtub. Täna juhtus. Üks memm, kellele ma lepingu müüsin oli niivõrd rõngas minu müümiskunstist, et helistas kontorisse ja kiitis mind mu ülemusele. Enesehinnang spurtis läbi lae. Jess, seda oligi just vaja, kuna loodetud rahamäed pole veel minu juurde jõudnud.

Nüüd midagi naljakat ka. Järgnev lugu ei juhtunud minuga, vaid ühe teise eestlasega. Kui keegi enam ei mäleta või pole algseid postitusi lugenud, siis meid on siin 8 eestlast ja üks lätlane. Tagasi huumori juurde: olles paar minutit naisterahvaga ukse peal juttu ajanud, otsustas noormees õnnitleda naisterahvast tulevase beebi puhul, kuna kõhu suuruse järgi oleks iga terve mees aru saanud, et beebi tulekul. Kahjuks andis heasoovlik kompliment hoopis vastupidise effekti. Naisterahvas nimelt polnud rase, vaid rasvunud. Peale heasoovlikku komplimenti nõuti noormehe viivitamatut lahkumist ja mitte kunagi naasmist.

Komplimendi peale minek on väga õrn teema, valida tuleb ainult kaljukindlate variantide vahel. Kusjuures usa naissugu on hulka altim igasuguste komplimentide õnge minema, vastupidiselt Eesti naisele, kelle puhul on vaja väga peent ja taktitundelist lähenemist.

Teine lugu juhtus tütarlapsega, kes soovis inspekteerida tagaõue ja läks sisse valest väravast. Teise aia omanik oli väga üllatunud, leides tütarlapse oma aias toimetamas ja palus järgmine kord ikka enne ka välisuksele koputada.

Täna jagati meile ka rollid. Näiteks on meil nüüd complaint killer ja attitude lifter ja nii edasi. Mina kui maakas ja kõige vanem, sain endale hard workeri tiitli. Mis tähendab, et oma usinusega pean olema teistele positiivseks eeskujuks. Seega esimesena põllule ja viimasena tagasi. Vara tööle hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Tundub, et ämeeriklased on läbi käinud vanade eestlastega. Kuidas muidu nad sellist sügavat mõtet rakendada julgeks.

See nädal on esimene müügivõistlus ka. Jagati kolmestesse rühmadesse ja võitja rühm saab 125 taala kuluraha laupäevaks. Eestlasele on see tavaline laupäev, siinmail lastakse rakette summa eest, millega saaks Eestis mitu põlvkonda paugutada. Iseseisvuspäev, kui keegi veel ei aimanud. Ei ole aastavahetus. Sinna veel natuke aega. Nii poole aasta jagu. Loodetavasti viiakse meid hommikul randa ja õhtul mingile laadale kus pidi Tartu linna jagu külastajaid olema. Tundub tore. Parmupäevitus on kole. Siin kutsutakse seda farmer tan.

Täitsa palju sai seekord kirja. Hea praegustel ja tulevastel põlvedel lugeda.

Hääd olemist.

Sunday, June 28, 2009

Tere.

Mis ikka teist eestlast huvitab kui mitte ilm. Täna on vaieldamatult siinoldud aja soojem ilm. Väljas on 39,5 kraadi sooja. Just täpselt nii palav. Õues on nagu ahjus. Tuult ka väga palju pole, mistõttu on eriti lämbe. Päike lajatab lagipähe ja esimesed kehavärvi muutused on eksponeeritud järgmistel piltidel. Modellide näod pole konfidetsiaalsuse huvides nähtavad. Isikud on toimetusele teada, kuid pole veel postitusest teadlikud.

Friday, June 26, 2009

esimene täispikk päev

Tere kaasmaalane.

Lõpuks tuli ära. Sain oma esimese lepingu müüdud. Juhuu. Hea tunne on, aga väga palju on veel õppida. Näiteks seda, et kogu juttu ei saa ühe hingetõmbega ära rääkida. Asja tuleb võtta maru rahulikult. Eks ma siis ürita rohkem pidurdada. Kuna müüsime täna kokku 9 lepingut, siis viidi õhtustama. Praed on siin ikka metsiku suurusega. Praegu ägisen diivanil ja kuulen magu toitu seedimas. Ribi meekastmes oli väga maitsev. Homme tuleb ka põllule minna. Lisaks sellele tuleb läti nime ja sooome juurtega naisterahvas Indianast meie inglise keele taset tuvastama. Igaüks saab temaga pool tundi jututada. Peale kuut kuud tuleb seda veel teha. Peale seda tädi ütleb, et kas arenesid või mitte. Ma olen ikka arvanud, et mu inglise keel suus, kuid väga tihti pärast mu sissejuhatust seisab inimene ukse peal imestunud näoga ja ei saanud muhvigi aru, mida ma talle just ütlesin. Loodetavasti saab pühaba randa. Kõigil on praegu joodiku päevitus, mis tähendab pruune käsivarsi ja sääri ja tumepruuni kaela, samas kui ülejäänd keha värv sarnaneb sügavkülmast võetud kanaga. Tänaseks aitab. Lähen vaarun voodisse.

Thursday, June 25, 2009

tihe tihe päev

Pmst oli täna esimene 12tunnine tööpäev. Resultaadilt ebatulemuslik, kuid sellest hoolimata otsustasid viis ettevõtlikku inimest ära lahendada järgmise 1.75liitrise rummipudeli. Kogu üritus päädis ühe purjus lätlasega, suht kaine blondiiniga, kes läks peale rummi lõppemist garaaži piima ehk õlle järele. Mareks sai endale lõpuks orkuti konto loodud ja oli väga mures, et kas ta peaks oma eksid ka endale sõbralisti lisama. Lõpuks peale pikka veenmist oli ta nõus sellega. Viimased neli istuvad praegu alumisel korrusel ja lakuvad õlli rummi peale, kuna viimane on pudelist just otsa lõppenud. Õnneks algab homne tööpäev alles kell 12, seega ei pea kohusetundlik lugeja meie pärast muret tundma. Olukord on kontrolli all. Kui ma Janeki pildimassinast ka lõpuks mõne pildi kätte saan, eks siis saa neid ka muu maalimaga jagatud. Lätlast ärritas kummalisel kombel Fix-i Jaanipäeva lugu, mida neli purjus ugrilast täilel rinnal kaasa laulsid. Seoses laulmisega meenub veel seik, kus Marek peale mu bussis laulujoru alustamist käratas, et türa sa jälle laulad. Mispeale ma naerukrampides peaaegu bussipõrandale vajusin. Pole üle pika aja nii palju naernud. Puhas huumor. Ega lindude naljadest tavalised inimesed aru saagi. Peaks ka ühe õlle tegema...